ITSPEA kursus

Sellest ajast, kui veebis Wiki-süsteemid laialt levima hakkasid, on info leidmine muutunud lihtsamaks. Interneti wikid, millest suurim Wikipedia, pakuvad tõhusat alternatiivi traditsioonilistele paberkandjal entsüklopeediatele ja muudele teatmeteostele. Küll aga leidub sellisel lahendusel ka kitsaskohti, näiteks võib kannatada suure autorite hulga tõttu sisu kvaliteet. Wikipedia on veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida pidevalt täiendavad vabatahtlikud autorid. See on saadaval rohkem kui 300 keeles, millest suurim on ingliskeelne versioon ligikaudu 6 miljoni artikliga. Eestikeelses variandis (Vikipeedias) on artikleid üle 200 tuhande. Sellise mahu juures ei leidu ühtegi konkurentsivõimelist entsüklopeedilist väljaannet, mis oma sisu põhjalikkuse ja laiahaardelisuse poolest võiks Wikipediaga sarnaneda. Seda võib pidada üheks oluliseks wikide eeliseks - internetis ruumi jätkub. Sellised mõõtmed on aga saavutatud just seetõttu, et igal soovijal on võimalik vastavalt oma äranägemise

Minitel   Kui CERN-is väljatöötatud World Wide Web jõudis laiema avalikkuse ette alles 1991. aastal, siis Prantsusmaal oli sarnaseid võimalusi pakkuv teenus ja tehnoloogia juba olemas. Minitel tuli kasutusele 1982. aastal ning juba üsna alguses võimaldas see muuhulgas teha võrgu teel oste, kontrollida pangakonto jääki, osta lennuki- ja rongipileteid, saata e-kirju, lugeda uudiseid, otsida telefoninumbreid jms. Miniteli teenustele pääses ligi terminalidest, mis koosnesid klaviatuurist ja ühevärvilisest ekraanist, millele kuvati modemi abil telefonivõrgu kaudu saadud info. Tegemist oli algusest peale küllaltki eduka lahendusega -  1982. aastal alustati nelja tuhande terminaliga, siis 1980. aastate lõpuks oli neid juba üle viie miljoni. Üheks edu põhjuseks oli nimelt see, et teenusepakkujaks oli Prantsusmaa riiklik telekomiettevõte ning tänu riiklikule toele jõudis teenus suure hulga inimesteni, kusjuures klientidel oli võimalik endale isiklik Miniteli terminal saada ning saadaval oli nii

  Apple Newton Kui Apple 1990-ndate aastate alguses Newtoni arendama hakati, oli selle näol tegemist üsnagi revolutsioonilise ideega. Plaani järgi pidi olema Newton midagi sarnast (kuid loomulikult palju algelisemat) tänapäevaste nutitelefonide ja tahvelarvutitega - see pidi asendama märkmikut, hoiustama kontakte ja kalendrit ning saatma faksi, kuid samal ajal olema piisavalt väike, et seda saaks mugavalt käes hoida või taskusse mahutada. Sellest tulenevalt nimetatakse seda "pihuarvutiks" (ing k PDA - personal digital assistant). Sellega tuli kaasa pliiats, millega puutetundlikule ekraanile kirjutada ning Newton pidi käekirjast aru saama ja sisestatud teksti digitaliseerima. Paraku peale müügile tulekut 1993. aastal selgus, et selle 700 dollarise ('93 aasta rahas) seadme murranguline käekirja tuvastamise funktsioon ei toiminud nii nagu loodetud. Müüginumbrid jäid oodatust palju väiksemaks ning tootmine lõpetati. https://www.wired.com/2013/08/remembering-the-apple-