1. Ambitsioonikad IT-lahendused, mille edulugu jäi lühikeseks

 

Apple Newton

Kui Apple 1990-ndate aastate alguses Newtoni arendama hakati, oli selle näol tegemist üsnagi revolutsioonilise ideega. Plaani järgi pidi olema Newton midagi sarnast (kuid loomulikult palju algelisemat) tänapäevaste nutitelefonide ja tahvelarvutitega - see pidi asendama märkmikut, hoiustama kontakte ja kalendrit ning saatma faksi, kuid samal ajal olema piisavalt väike, et seda saaks mugavalt käes hoida või taskusse mahutada. Sellest tulenevalt nimetatakse seda "pihuarvutiks" (ing k PDA - personal digital assistant). Sellega tuli kaasa pliiats, millega puutetundlikule ekraanile kirjutada ning Newton pidi käekirjast aru saama ja sisestatud teksti digitaliseerima. Paraku peale müügile tulekut 1993. aastal selgus, et selle 700 dollarise ('93 aasta rahas) seadme murranguline käekirja tuvastamise funktsioon ei toiminud nii nagu loodetud. Müüginumbrid jäid oodatust palju väiksemaks ning tootmine lõpetati.

https://www.wired.com/2013/08/remembering-the-apple-newtons-prophetic-failure-and-lasting-ideals/

 

Pebble

Pebble nutikell tuli laiema avalikkuse ette 2012. aastal, kui sellest sai Kickstarteris aegade edukaim projekt. Kui 2013. aastal esimene Pebble kell müügile tuli, oli ka tagasiside positiivne ning tegemist oli sellel ajal küllaltki uuendusliku tootega: sarnaselt hilisematele nutikelladele täitis see lisaks aja näitamisele paljusid olulisi funktsioone ning võimaldas kasutajal seadet oma telefoniga ühendada ja erinevaid rakendusi alla laadida. Pebble aitas defineerida nutiseadmete turul uut osa, kuid ei suutnud seal piisavalt laialdaselt läbi lüüa. Põhjuseid, miks Pebble püsima ei jäänud on mitu: esialgu äratas see rohkem huvi tehnikaentusiastides selle spetsiifilise funktsioonaalsuse tõttu, kuid piisavalt ei pööratud tähelepanu disainile. Ühtlasi oli nõudlus pigem Fitbit-i sarnaste spordikellade järele, mis võimaldas ühilduvuse ja kommunikeerimise asemel jälgida sportlikku tegevust. Hiljem, kui turule tulid oma nutikelladega suuremad tootjad, nagu Apple ja Samsung, võitsid need klientide usalduse ja Pebble tõrjuti kõrvale.

https://www.forbes.com/sites/quora/2016/12/16/why-did-pebble-fail/#70716dce1780
https://medium.com/@dominic.ong.89/why-pebble-failed-47ee279c5d2e

 

HD DVD  

Kui DVD-plaadile otsiti järeltulijaks suurema mahuga andmekandjat, konkureerisid oma vahel kaks formaati: HD DVD, mille peamiseks arendajaks oli Toshiba ja Blue-Ray, mille arendavate ettevõtete gruppi juhtis Sony. HD DVD mahutas 15,0 GB jagu andmeid, samal ajal kui tema eelkäija ühe kihi maht oli vaid 4,7 GB (Blue-Ray-l 25 GB). 2005. aastal sai alguse formaadisõda, kui läbirääkimistel ei suudetud tehnoloogia valimisel kompromissi leida. Nii tulid turule mõlema tehnoloogia poolehoidjad oma formaadiga, kuid paraku jäi HD DVD kaotajaks, kui filmilevitajad ja plaadituru suuremad tootjad (sh Warner Bros.) otsustasid eelistada Blue-Ray formaati. HD DVD ei leidnud enam turul laialdast kasutust ja 2008. aastal otsustas Toshiba lõpetada formaadi arendamise.

https://www.businessinsider.com/biggest-product-flops-in-history-2016-12
https://en.wikipedia.org/wiki/High-definition_optical_disc_format_war