10. Eric S. Raymond - "How to become a hacker"

 

 Eric Steven Raymond annab oma artiklis "How To Become A Hacker" hea ülevaate sellest, kes on tegelikult häkkerid, mida nad teevad ja kuidas ise häkkeriks saada. Lugejale, kes selle pealtnäha mõistatusliku häkkeritemaailmaga kursis pole, võib selline artikkel esialgu isegi ootamatu või üllatuslikuna tunduda, sest nö häkkerikultuuri taust on tegelikult üsnagi põhjalik ja siin selgelt dokumenteeritud ning sellel on ka oma ajalugu ehk kirjutatu pole tekkinud lihtsalt "tühjast kohast".

Artikli alguses on kohe selgeks tehtud häkkeri korrektne tähendus ja tema erinevus "kräkkerist". See on siin ka sisuliselt väga oluline mõte, sest teades, mida autor on häkkeri all mõelnud, jõuab ka sisu lugejale kohale. Paraku kajastab tänapäeva meedia häkkereid vales võtmes ning tihti seostatakse neid just kuritegevusega (eriti, kui juttu on tarkvarast). Häkkeri õige tähendus on seetõttu aga laiema avalikkuse eest varju jäänud ning teadmata, kes tegelikult on häkkerid, võib tõesti artikkel ning juba selle pealkiri tunduma millegi jabura või isegi kahtlusttekitavana, mis ei tohiks avalikult internetis väljas olla. Tegelikult on õiges tähenduses häkkeri kui arvutientusiasti ja kuritegeliku "kräkkeri" eesmärgid hoopis erinevad.

Vähe sellest, et tarkvarahäkker on oskuslik arvutikasutaja, kes peab olema osav programmeerija, oskama kirjutada HTMLi ning kasutama Unixi tarkvara, ei saa iga oskuslik IT-spetsialist veel ennast häkkeriks pidada. Häkkerilt nõutavad tehnilised oskused on sarnased nagu on näiteks väljaõppega tarkvaraarendajatel ning samuti võib öelda, et iga häkker on programmeerija, kuid seevastu iga programmeerija ei ole häkker. Häkker olemine nõuab kindlat mõtteviisi ning suhtumist. Ilma piisava pühendumise ja entusiasmita ei ole võimalik häkkeristaatusesse jõuda.

Eric S. Raymondi kirjeldatud häkkerliku suhtumise mõtteviis eeldab sihipärast tegevust, milles peegeldub vabaduse ja demokraatia väärtustamine ning efektiivne tegutsemine ja koostöö tulemuste nimel. Arvan, et sellised väärtused on elus ka mujal vajalikud ning võivad toetada ka mistahes muud tegevust. Häkkerid tegutsevad (erinevalt kräkkeritest) millegi loomisega kasutoovate eesmärkide nimel, mis võib kokkuvõttes paljude inimeste elu paremaks muuta.

Veidi hirmutavana kõlas autori väide, et ühiskondlik tõrjutus aitab keskenduda häkkeri põhitegevusele, mis tähendab, et paremaks pühendumiseks võib olla vajalik mingite ühiskondlikus elus oluliste eesmärkide tagaplaanile jätmine. Kuigi autor seda otseselt ei maini, siis on võimalik, et häkkerite puhul ei ole oodata suurt majanduslikku tulu (igal juhul ei ole see nende töötegemise peamine eesmärk). Tänapäeval on IT-valdkonnas endiselt väga paljud inimesed eelkõige raha peal väljas ning tehtud töö eest loodetakse alati suurt rahalist kasu saada. Häkkerid peavad tihti aga sellest loobuma, sest vaba loomingu levitamisel on kasuks vaid reputatsioon, mis ongi selles kultuuris peamine valuuta ja määrab ka staatuse.

Lõpetuseks lisan, et minu hinnangul vajaks häkkerite tegevus suuremat avalikku tunnustust ning ühiskond võiks olla teadlikum häkkeri algupärasest tähendusest, sest kohati käib keeles selle sõnaga kaasas ebaõiglaselt negatiivne toon.

 

https://www.kakupesa.net/hacker/
http://www.catb.org/esr/faqs/hacker-howto.html