Posts

14. IT-turvarisk: rünnakud küberruumis

 Kuigi andmeturve puudutab tänapäeval igaühte, siis turvariske võib ette tulla väga erisuguseid ning erinevatel tasanditel. Oma arvutisse tõmmatud pahavara või pettuse ohvriks langemine toob kaasa üldjuhul vaid isikliku kahju, kui aga tegemist on viirusega, siis võib see ka järgmiseid arvutikasutajaid ohustada. Küberruumis varitsevad ohud võivad olla ka mastaapsemad ning hoopis (välis-)poliitilise taustaga. Nimelt on traditsioonilised sõjapidamisviisid nagu positsioonisõda, manööversõda asendunud uut liiki strateegiaga - hübriidsõjaga. Hübriidsõda hõlmab enda all erinevaid taktikaid, sh lisaks konventsionaalsetele elementidele ka infosõda, PSYOPS, psühholoogiline sõda, teabeoperatsioonid jms. Sellise sõjategevuse tunnused on näiteks majandustegevuse kaudu mõjutamine, propaganda, arusaamade ja info moonutamine, psühholoogiline mõjutamine ning tänapäeval kuulub siia juurde tihti ka kübersõda. Kübersõda tähendab eelkõige, et rünnak toimub just küberruumis. Kübersõja käigus võidakse infor
Post a Comment
Read more

13. Erivajadusega kasutaja tugilahendus

 Erinevat sorti puudega inimeste jaoks võib olla sobiva teda abistava lahenduse leidmine keeruline. Nägemispuude puhul on tüüpiliseks lahenduseks informatsiooni vahendamine kasutades mõne teise meele abil (nt kõnesünteesaator või punktkiri nägemispuude korral) või informatsiooni vähesema pingutusega kättesaadavaks tegemine (ekraanisuurendus). Liikumispuuete korral aga ühest lahendust ei leidu ja tugivahendi vajadus sõltub täpselt konkreetsest probleemist (millised kehaosad on kasutatavad ja kuidas). Liikumis- ja koordinatsioonipuuete puhul võib üsna innovaatiliseks pidada liikumise tuvastamist, nagu  TrackerPro 2 seade, mis tuvastab pea asendit ja võimaldab liigutada kursorit ekraanil piksli täpsusega ilma traditsioonilist hiirt kasutamata. Seega piisab ainult pea liigutamisest ja kui kasutada ekraaniklaviatuuri, siis toimub arvuti kasutamine ilma käte abita. TrackerPro 2 on umbes 1000 eurose hinna eest saadaval universaalseks kasutamiseks - see on kompaktne seade, mida on võimalik ka
Post a Comment
Read more

12. Näited kasutatavusest veebis

 Jakob Nielsen on sõnastanud kasutatavuse hindamiseks selle viis peamist komponenti interneti ja veebi kontekstis: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus ja rahulolu. Igal teenusel, programmil ja veebilehel võib olla häid ja halbu külgi: näiteks võib millegi kasutamine algul olla keeruline, kuid kui see selgeks saada, on võimalik sellega efektiivselt tulemusi saavutada. Kehvavõitu kasutatavust illustreerib minu arvates Eesti riigi infoportaal aadressil eesti.ee. Nimelt võib seda pidada üldiselt viletsaks kõikide nimetatud komponentide osas. Kuigi kesise kasutatavusega veebilehti leidub internetiavarustes palju, arvan et siinkohal on tegemist olulisi ja vastutusrikkaid funktsioone täitva ametliku veebikeskkonnaga, mille praegune lahendus on ebatäielik ja mille parendamisele ei panda piisavalt rõhku. Kuigi portaali esileht paistab lihtne ja kasutajasõbralik, on sealt paljud olulised asjad puudu ja nende otsimine ei pruugi anda tulemust. Mõne aasta eest läks portaal üle uuele kujund
Post a Comment
Read more

11. Arendus- ja ärimudelid

 Tarkvara arendusmudelite seas on tänapäeval selgelt esile tõusnud mõned paindlikumad mudelid, mida peetakse traditsioonilistest (nt kosemudel) efektiivsemaks ning paljud arendajad on oma projektide puhul selle trendiga kaasa läinud. Rahvusvahelisi rahaülekandeid pakkuv eestlaste loodud teenus Transferwise, millel on praeguseks ülemaailmselt suur hulk kliente on sellest lähtuvalt välja töötanud oma arendusmudeli, võttes arvesse ka suurt arendajate meeskonda. Transferwise'i arendusmudel on huvitav just selle poolest, et suur meeskond on jaotatud paljudeks väiksemateks alammeeskondadeks, kes üksteisest peaaegu sõltumatult ja iseseisvalt töötavad. Selline mudel sarnaneb enamjaolt RAD ehk kiirarenduse mudeliga, mida iseloomustab eri osade paralleelne arendustöö ja kiirus. Sellise mudeli kasutamise teeb võimalikuks asjaolu, et projekti saab tükkideks jagada ning kindla rollijaotusega alammeeskonnad saavad iseseisvalt töötada. Loomulikult nõuab see kogenud ning koostöövõimelist meeskonda
Post a Comment
Read more

10. Eric S. Raymond - "How to become a hacker"

   Eric Steven Raymond annab oma artiklis "How To Become A Hacker" hea ülevaate sellest, kes on tegelikult häkkerid, mida nad teevad ja kuidas ise häkkeriks saada. Lugejale, kes selle pealtnäha mõistatusliku häkkeritemaailmaga kursis pole, võib selline artikkel esialgu isegi ootamatu või üllatuslikuna tunduda, sest nö häkkerikultuuri taust on tegelikult üsnagi põhjalik ja siin selgelt dokumenteeritud ning sellel on ka oma ajalugu ehk kirjutatu pole tekkinud lihtsalt "tühjast kohast". Artikli alguses on kohe selgeks tehtud häkkeri korrektne tähendus ja tema erinevus "kräkkerist". See on siin ka sisuliselt väga oluline mõte, sest teades, mida autor on häkkeri all mõelnud, jõuab ka sisu lugejale kohale. Paraku kajastab tänapäeva meedia häkkereid vales võtmes ning tihti seostatakse neid just kuritegevusega (eriti, kui juttu on tarkvarast). Häkkeri õige tähendus on seetõttu aga laiema avalikkuse eest varju jäänud ning teadmata, kes tegelikult on häkkerid, võib
Post a Comment
Read more

9. IT-juhid eri rollides

 IT valdkonna juhtimisstiilidele vastavaid rolle on erinevaid ning juhi rollid võivad tõenäoliselt sõltuda ka ettevõtte enda olemusest, eesmärkidest ja meeskonnast. Siin kirjeldan IT-juhte kahes rollis: mentor ja arengumootor.  Mentoriks võib pidada opsüsteemi Linux autorit Linus Torvaldsi, kes on oma saavutustega silma paistnud kogu IT valdkonnas. Tema mentorlik suhtumine peegeldub muuhulgas ka väljaütlemistes ja seisukohtades. Torvaldsil on oma nägemus sellest, milline on hea operatsioonisüsteem, mis suudaks suuremate tegijatega konkureerida ning on oluline, et ta pooldab tarkvara puhul vabadust. Linust on peetud erinevate meediaväljaannete andmetel ülemaailmselt mõjuvõimsaks inimeseks ning IT-maailmas on paljudele tuntud ka Linuse seadus. Ta on muuhulgas ka versioonihaldussüsteemi Git looja, sest ta olevat pidanud olemasolevaid lahendusi mitte piisavalt heaks ning otsustas esialgu vaid enda tarbeks teha uue ja parema. Steve Jobs, kelle nime on kuulnud ka kõige IT-kaugemad inimesed,
Post a Comment
Read more

8. IT-proff tänapäeval

 Ootused IT valdkonna professionaalile on ajas muutunud ning ka Eestis ei piisa üksnes tehnilistest kutseoskustest, et professionaalina turul konkurentsivõimeline olla. Tänapäeval oodatakse aina enam paindlikku mõtlemist, mitmekülgsust, head suhtlemisoskust ja laiahaardelisemat teadmistepagasit, mis mõne aastakümne eest ei olnud IT-inimeste seas nii olulisel kohal kui täna. Oluline on, et oma tehnilised teadmised suudetaks tuua lõpptulemusena kliendini. Iga Eestis töötav IT-proff peaks oskama väga heal tasemel ka inglise keelt, kuid kasuks tulevad kindlasti ka muud võõrkeeled. IT inimese töös on muutunud väga oluliseks suhtlemine: ta peab olema viisakas, oskama piisaval määral oma ideid esitleda ning teisi õpetada, ta peab olema suhtlejana sujuv ja väljendama ennast arusaadavalt, vältides erialasõnade liigset kasutamist. Kuna IT-inimestele on kohati üsna loomulik ja möödapääsmatu inglise keele kasutamine oma töös, siis minu arvates on oluline, et ta suudaks oma ideid, plaane, teenuseid
Post a Comment
Read more