14. IT-turvarisk: rünnakud küberruumis

 Kuigi andmeturve puudutab tänapäeval igaühte, siis turvariske võib ette tulla väga erisuguseid ning erinevatel tasanditel. Oma arvutisse tõmmatud pahavara või pettuse ohvriks langemine toob kaasa üldjuhul vaid isikliku kahju, kui aga tegemist on viirusega, siis võib see ka järgmiseid arvutikasutajaid ohustada. Küberruumis varitsevad ohud võivad olla ka mastaapsemad ning hoopis (välis-)poliitilise taustaga. Nimelt on traditsioonilised sõjapidamisviisid nagu positsioonisõda, manööversõda asendunud uut liiki strateegiaga - hübriidsõjaga.

Hübriidsõda hõlmab enda all erinevaid taktikaid, sh lisaks konventsionaalsetele elementidele ka infosõda, PSYOPS, psühholoogiline sõda, teabeoperatsioonid jms. Sellise sõjategevuse tunnused on näiteks majandustegevuse kaudu mõjutamine, propaganda, arusaamade ja info moonutamine, psühholoogiline mõjutamine ning tänapäeval kuulub siia juurde tihti ka kübersõda. Kübersõda tähendab eelkõige, et rünnak toimub just küberruumis.

Kübersõja käigus võidakse informatsiooni moonutada, takistada selle kättesaamist või levitada väärat teavet. Stuxnet, millega USA ja Iisrael takistasid Iraani tuumaprogrammi, on ilmselt tuntuim näide kübersõjast, kuid märkimist väärib ka 2015. aastal aset leidnud Venemaa rünnak Ukraina suunal, mis kahjustas riigi elektrisüsteeme ning jättis vooluta üle 700 000 majapidamise. Erinevalt konventsionaalsetest sõjas kasutatavatest hävitusrelvadest on kübersõjas keerulisem vaenlast tuvastada, sest süsteemi võib sattuda teise osapoole huvisid teeniv pahavara märkamatult. Võib juhtuda, et rünnaku tellinud valitsused süüd ei tunnista ning muuhulgas on väidetud, et 2009. aastal Venemaa rünnak Gruusia vastu küberruumis botnettidega toimus Eesti kaudu. Väidetakse ka poliitilistest huvidest ajendatud välist sekkumist USA presidendivalimistel. Üsna aktiivne on küberrindel olnud ka Põhja-Korea, kus valitsuse heaks töötav grupeering on korraldanud korduvalt rünnakuid teiste riikide suurettevõtetele.

Küberrünnakutest hoidumiseks on vaja riiklikul tasandil rakendada esiteks tehnoloogilisi kaitselahendusi: tuleb investeerida kaitse tugevdamisele ning luua süsteemid, kuhu sisse murdmine oleks võimalikult keeruline. Pidevalt tuleks tegeleda uute nõrkuste avastamise ning parandamisega ning rünnakute korral tuleb kasuks kiire sekkumine.

Teiseks on oluline tõsta inimeste teadlikkust küberrsõjaga kaasnevatest ohtudest ning eriti head väljaõpet vajavad loomulikult küberspetsialistid, kes küberkaitse eest vastutavad. Tavainimeste jaoks on siinkohal oluline eelkõige oskus hinnata informatsiooni usaldusväärsust ning toime tulla valeinfoga. Kübersõjas ei pruugi rünnakud olla suunatud vaid riigi sõjalise jõu vastu, vaid tihti hoopis tsiviilstruktuuride kahjustamisele. Informatsiooni mõistes võib see tähendada selle piiramist või moonutamist.

Kolmandaks peavad kindlasti olema paigas piisavalt ranged reeglid. Peab olema selgelt määratletud, kellele anda ligipääs tundlikule infole ning kuidas seda käidelda. Ettekirjutused peavad reguleerima, keda ja millisel määral võib pidada usaldusväärseks. Selle punkti täitmata jätmisel kaob kergesti igasugune kaitse rünnakute eest, sõltumata sellest, kui head on tehnoloogilised lahendused või inimeste teadlikkus. Riiklikul tasandil on eksimustel kallim hind, sest riski ees ei ole vaid üks arvutikasutaja, vaid terve riigi elutähtsad süsteemid.

https://www.itpro.co.uk/security/28170/what-is-cyber-warfare

https://epl.delfi.ee/artikkel/51177705/kuberspetsialist-gruusiat-runnati-mullu-eesti-kaudu? 

https://et.wikipedia.org/wiki/K%C3%BCbers%C3%B5da

https://www.infosecurity-magazine.com/blogs/cyberwarfare-frontier-wars/