ITSPEA kursus

 Ootused IT valdkonna professionaalile on ajas muutunud ning ka Eestis ei piisa üksnes tehnilistest kutseoskustest, et professionaalina turul konkurentsivõimeline olla. Tänapäeval oodatakse aina enam paindlikku mõtlemist, mitmekülgsust, head suhtlemisoskust ja laiahaardelisemat teadmistepagasit, mis mõne aastakümne eest ei olnud IT-inimeste seas nii olulisel kohal kui täna. Oluline on, et oma tehnilised teadmised suudetaks tuua lõpptulemusena kliendini. Iga Eestis töötav IT-proff peaks oskama väga heal tasemel ka inglise keelt, kuid kasuks tulevad kindlasti ka muud võõrkeeled. IT inimese töös on muutunud väga oluliseks suhtlemine: ta peab olema viisakas, oskama piisaval määral oma ideid esitleda ning teisi õpetada, ta peab olema suhtlejana sujuv ja väljendama ennast arusaadavalt, vältides erialasõnade liigset kasutamist. Kuna IT-inimestele on kohati üsna loomulik ja möödapääsmatu inglise keele kasutamine oma töös, siis minu arvates on oluline, et ta suudaks oma ideid, plaane, teenuseid

 Avavarale levitamisel võib sõltuvalt litsentsist kehtida nõue tuletatud loomingu edastamiseks samade tingimuste alusel (Copyleft), mille puhul jäävad kehtima algsed tingimused. Seega on tegemist avavara piiranguga, mis lubab sisu muuta, reprodutseerida ja muudetud kujul levitada ainult juhul, kui kehtima jääb algne litsents, mis kandub edasi. Avavara litsents võib olla täiesti puuduva edasikandumisklausliga, ehk põhimõtteliselt avatud piiranguteta levitamisele. Sellise litsentsi puhul on loodud parimad tingimused loomingulise sisu kasutajatepoolseks edasiarendamiseks. Kuna algseid tingimusi ei pea säilitama, siis loob see võimaluse loomingu ümbertöötamiseks ning sellest võib välja arendada kasvõi täiesti uue toote ning seda turustada. Avalikkusele võimaldatud vabadused ei pruugi aga kuigi suurt tuntust tuua esialgsele autorile. Üks copylefti-vaba litsents on näiteks Apache, mida kasutavad muuhulgas paljud tarkvara raamistikud (framework) ja programmeerimiskeskkonnad. Näiteks IntelliJ

  Rootsi Piraadipartei (Piratpartiet) on teinud Euroopa Parlamendile ettepaneku autoriõiguse reformimiseks, millist on kirjutanud Rick Falkvinge ja Christian Engström raamatus "The Case for Copyright Reform". Pakutavad lahendused näevad ette muudatusi autoriõiguseid puudutavates seadustes, mis muudaks intellektuaalomandi ärilisel otstarbel kasutamise tingimusi ning kaotaks mittetulunduslikus kasutuses kõik piirangud. Raamatus on ettepanek esitatud kokkuvõtvalt kuue olulise punktina: Jätta alles autori moraalsed õigused olla ainsana tunnustatud konkreetse omandi autorina Lubada vaba mittetulunduslik jagamine Piirata kaubanduslikku autoriõiguste kaitset 20 aastani praeguse autori eluaja + 70 aasta pikkuse perioodi asemel Tööde autoriõiguse säilimiseks nõuda selle registreerimist peale 5 aastat Lubada heli ja audiovisuaalse sisu taaskasutamiseks kindlad õigused ja piirangud Keelata digitaalõiguste haldamine (DRM), mis piirab kodaniku õiguseid omatud sisu kopeerimisel ja kasutami

Virginia Shea on oma raamatus "Netiquette" sõnastanud 10 mängureeglit edukaks võrgusuhtluseks, mis on täiesti kehtivad ka tänapäeval ning nendest kinni pidades on oht "ämbrisse astuda" tunduvalt väiksem. Neid reegleid võiks teistest lugupidav inimene järgida igas võrgusuhtluse situatsioonis, kuid teatud olukordades võib mõni reegel teistest olulisemgi olla. Kuigi ma isiklikult ei ole sotsiaalmeedias väga aktiivne, võin kinnitada, et sihtotstarbelised Facebooki grupid on väga kasulik vahend vajaliku info leidmiseks ja jagamiseks. Näiteks on olemas grupid erinevate kaupade müüjatele ja ostjatele või ühiste huvidega inimestele, kes tegutsevad sama eesmärgi nimel. Selliste gruppide hästi toimimiseks on netiketi järgimine möödapääsmatu ning rikkujad tuleb vestlusest kõrvaldada. Näiteks on minu kodukohas loodud naabruskonna elanikke ühendav Facebooki grupp, kus jagatakse infot piirkonnas toimuva kohta, arutatakse päevakohastel teemadel ning jagatakse erinevaid teateid. Se

Eesti infoühiskonna arengukavas kirjeldatud 2020. aasta visioon on seadnud käesolevaks aastaks eesmärgid, mis on ka tänasel päeval kahtlemata olulised ning aktuaalsed, kuid mis on realiseerumise koha pealt kirjeldatud osaliselt liiga optimistlikult. Sellele vaatamata võib väita, et areng paikapandud visiooni suunas on selgelt toimunud ning enamik kavas mainitud punkte on teostunud vähemalt osaliselt.   Kõik enim kasutatavad teenused , nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad . Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad k õikjal ja kõigile . Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad. (väljavõte Eesti infoühiskonna arengukavast)   Näiteks võib öelda, et enim kasutatavad teenused on tõepoolest muutnud üsnagi hõlpsalt kättesaadavaks kõigile inimestele, hoolimata nende asukohast. Saadaval on aina rohkem mugavaid ja turvalisi teenuseid, millele