4. Eesti infoühiskond

Eesti infoühiskonna arengukavas kirjeldatud 2020. aasta visioon on seadnud käesolevaks aastaks eesmärgid, mis on ka tänasel päeval kahtlemata olulised ning aktuaalsed, kuid mis on realiseerumise koha pealt kirjeldatud osaliselt liiga optimistlikult. Sellele vaatamata võib väita, et areng paikapandud visiooni suunas on selgelt toimunud ning enamik kavas mainitud punkte on teostunud vähemalt osaliselt.

 

Kõik enim kasutatavad teenused, nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad.Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud.Sellised teenused on Eestis kättesaadavad kõikjal ja kõigile.Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad. (väljavõte Eesti infoühiskonna arengukavast)

 

Näiteks võib öelda, et enim kasutatavad teenused on tõepoolest muutnud üsnagi hõlpsalt kättesaadavaks kõigile inimestele, hoolimata nende asukohast. Saadaval on aina rohkem mugavaid ja turvalisi teenuseid, millele kasvõi liikvel olles ligipääsemiseks on vajalik vaid internetiühendus ning nutiseade, millega mobiilse isikutuvastusteenuse (nt Mobiil-ID) olemasolul saab sooritada makseid, pääseda ligi vajalikule informatsioonile ning teha paljusid muid toiminguid. Viimasel ajal on teenused muutunud tunduvalt lihtsamaks ja mugavamaks. Selline kättesaadavus ning kasutusmugavus on saavutatud päris tulemuslikult nii avalikus (mitmesugused riigi e-teenused) kui ka erasektoris (suur internetis pakutavate teenuste hulk, mugavat teenuse tellimist/tarbimist võimaldavad äpid jne).

Eesti kultuuripärand on tarbimiseks kogu maailmashõlpsaltkättesaadav ja aktiivselt leviv,sealhulgas taaskasutuses (nt mash-up). Väärtuslikum osa kultuuripärandiston digiteeritud.Loodav tulevane pärand, sealhulgas veebis loodu,onkohe talletatud ning digitaalse pärandi pikaajaline säilimine tagatud.Eesti keel on digitaalses maailmas elus ja arenev.Eesti keele tehnoloogia abil saab kasutada igapäevaseadmeid ja e-teenuseid. (väljavõte Eesti infoühiskonna arengukavast)

 

Sama ei saa aga väita Eesti kultuuripärandi kohta arenevas infoühiskonnas. Rahvusliku pärandi säilitamisele on reaalsuses IKT-d puudutavates küsimustes võrdlemisi vähe tähelepanu pööratud ning pigem on see muude teemade kõrval tagaplaanile jäänud. Pärandi digitaliseerimine ning eriti levik kulgeb vaevaliselt. Uute tehnoloogiate ning lahenduste abil on levinud ning suurenenud eelkõige elutähtsate teenuste kättesaadavus, millest sõltub otseselt näiteks tööülesannete täitmine, elukvaliteet ja mugavus. Kultuuriline sisu on siinkohal mõistagi aga teisejärguline ning uute lahendustega ei kiirustata, mistõttu vajaks see visioonipunkt eraldi tähelepanu, et paremini realiseeruda. Paraku on ka eesti keele kaitsmisele pööratud liiga vähe tähelepanu ning seoses globaliseerumisega on ingliskeele pealetung erasektoris märgatav.