12. Näited kasutatavusest veebis

 Jakob Nielsen on sõnastanud kasutatavuse hindamiseks selle viis peamist komponenti interneti ja veebi kontekstis: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus ja rahulolu. Igal teenusel, programmil ja veebilehel võib olla häid ja halbu külgi: näiteks võib millegi kasutamine algul olla keeruline, kuid kui see selgeks saada, on võimalik sellega efektiivselt tulemusi saavutada.

Kehvavõitu kasutatavust illustreerib minu arvates Eesti riigi infoportaal aadressil eesti.ee. Nimelt võib seda pidada üldiselt viletsaks kõikide nimetatud komponentide osas. Kuigi kesise kasutatavusega veebilehti leidub internetiavarustes palju, arvan et siinkohal on tegemist olulisi ja vastutusrikkaid funktsioone täitva ametliku veebikeskkonnaga, mille praegune lahendus on ebatäielik ja mille parendamisele ei panda piisavalt rõhku. Kuigi portaali esileht paistab lihtne ja kasutajasõbralik, on sealt paljud olulised asjad puudu ja nende otsimine ei pruugi anda tulemust. Mõne aasta eest läks portaal üle uuele kujundusele, kuid mõnele lingile vajutades ilmub esile segadusttekitav vana kujundusega leht, kus menüüd ja kategooriad on hoopis teisiti üles ehitatud. Portaalis toimivad hästi teatud kindlad toimingut, kuid millegipärast ei ole paljude asutuste info paljukiidetud X-tee kaudu sinna jõudnud ning õige lehe üles leidmiseks tuleb läbi käia paljudel linkidel ja mõnikord tuleb linke ja vihjeid kirjeldava teksti seest otsida. Mõne teema puhul on võimalik leida vaid viide selle kohta, millisest teisest portaalist info kätte saada, kui sedagi. Raskesti kättesaadav info vähendab veakindlust ning teeb portaali kasutamise ebamugavaks. Sellise kasutatavusega ei täida portaal kuigi hästi oma eesmärki. Idee poolest võiks see olla üks väga mugav paljudest asutustest pärinevat infot koondav keskkond, kui info oleks täielik ja esitatud parema kasutatavusega.

Näide heast kasutatavusest veebis on Facebooki Messenger. Seejuures pean silmas üksnes Messengeri vestlusrakendust või veebilehte messenger.com, kuid Facebook ise on tunduvalt keerulisem ning üsna pretentsioonika kasutatavusega. Messenger on aga lihtne, parajalt minimaalstlik, kuid piisava võimekusega suhtluskeskkond. Vestluste kasutamine on kerge ja käepärane, olemas on kõik peamised tekstivahetuse võimalused, hõlpsasti saab saata pilte, videoid ning vajadusel ka muid faile, mida on ka hiljem kerge üles leida. Messengeri muudab universaalseks seotus Facebooki teenustega (nt müügikuulutuste puhul on võimalik samas keskkonnas ostjal müüjaga suhelda - pettuste korral jääb jälg maha), kuid selle kasutamine ei nõua tingimata Facebooki kasutamist. Lisaks on võimalik leida vajadusel Facebooki kontot omavaid inimesi nende nime või telefoninumbri järgi, sest enamasti kasutatakse päris nimesid (vastandina keskkondadele, kus inimese leidmiseks peab tema tema väljamõeldud kasutajanime). Keskkonna kasutamine on tunduvalt lihtsam kui näiteks Discordi puhul, kuigi pakutav funktsionaalsus pole sugugi kehvem. Messenger ei asenda küll kõiki teisi vestluskeskkondi, kuid kokkuvõttes täidab see oma kasutatavusega hästi oma otstarvet ning võimaldab mugavalt saavutada seda, mille jaoks see on ette nähtud.