3. Uus meedia. Wikide mõju traditsioonilistele teatmeteostele.

Sellest ajast, kui veebis Wiki-süsteemid laialt levima hakkasid, on info leidmine muutunud lihtsamaks. Interneti wikid, millest suurim Wikipedia, pakuvad tõhusat alternatiivi traditsioonilistele paberkandjal entsüklopeediatele ja muudele teatmeteostele. Küll aga leidub sellisel lahendusel ka kitsaskohti, näiteks võib kannatada suure autorite hulga tõttu sisu kvaliteet.

Wikipedia on veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida pidevalt täiendavad vabatahtlikud autorid. See on saadaval rohkem kui 300 keeles, millest suurim on ingliskeelne versioon ligikaudu 6 miljoni artikliga. Eestikeelses variandis (Vikipeedias) on artikleid üle 200 tuhande. Sellise mahu juures ei leidu ühtegi konkurentsivõimelist entsüklopeedilist väljaannet, mis oma sisu põhjalikkuse ja laiahaardelisuse poolest võiks Wikipediaga sarnaneda. Seda võib pidada üheks oluliseks wikide eeliseks - internetis ruumi jätkub. Sellised mõõtmed on aga saavutatud just seetõttu, et igal soovijal on võimalik vastavalt oma äranägemisele ja wikis kehtivatele reeglitele vabalt sisule muudatusi ja täiendusi teha ning seejuures ei nõuta autorilt valdkonnapõhiseid teadmisi (nii on see nimelt Wikipedia näitel). Kuigi enamike seesuguste laialt kasutatavate wikide sisu kontrollitakse, võib sellest hoolimata artiklitesse jääda ebatõest informatsiooni ning seetõttu kannatab kokkuvõttes info usaldusväärsus. Teisest küljest on wikide suur eelis ligipääsetavus, sest vaja läheb ainult internetiühendust, et ligi saada suurele hulgale informatsioonile, mis on internetis kõigile kasutajatele tasuta kättesaadav. Need asjaolud vähendavad kokkuvõttes tavaliste teatmeteoste vajadust ning nende loetavust, sest wikidesse on tänaseks päevaks koondatud põhjalik sisu, mis katab vähemal või rohkemal määral kõiki valdkondi. Wikide kasutamine eeldab aga lugejalt suuremat allikakriitilisust, sest alati ei saa uskuda kõike, mida internetti kirjutatakse. Näiteks, kui Wikipedial on kaasautoreid loendamatul hulgal, siis leidub veel ka internetipõhiseid entsüklopeediaid, mille täiendamisega tegelevad kontrollitud toimetajad, näiteks Britannica internetiväljaanne. Viimane on sarnaselt Wikipediale ka täiesti tasuta ning kui leppida veidi vähema sisuga, siis sealt leitav informatsioon on kindlasti kvaliteedi poolest usaldatav.