ITSPEA kursus

 Avavarale levitamisel võib sõltuvalt litsentsist kehtida nõue tuletatud loomingu edastamiseks samade tingimuste alusel (Copyleft), mille puhul jäävad kehtima algsed tingimused. Seega on tegemist avavara piiranguga, mis lubab sisu muuta, reprodutseerida ja muudetud kujul levitada ainult juhul, kui kehtima jääb algne litsents, mis kandub edasi. Avavara litsents võib olla täiesti puuduva edasikandumisklausliga, ehk põhimõtteliselt avatud piiranguteta levitamisele. Sellise litsentsi puhul on loodud parimad tingimused loomingulise sisu kasutajatepoolseks edasiarendamiseks. Kuna algseid tingimusi ei pea säilitama, siis loob see võimaluse loomingu ümbertöötamiseks ning sellest võib välja arendada kasvõi täiesti uue toote ning seda turustada. Avalikkusele võimaldatud vabadused ei pruugi aga kuigi suurt tuntust tuua esialgsele autorile. Üks copylefti-vaba litsents on näiteks Apache, mida kasutavad muuhulgas paljud tarkvara raamistikud (framework) ja programmeerimiskeskkonnad. Näiteks Intel...

  Rootsi Piraadipartei (Piratpartiet) on teinud Euroopa Parlamendile ettepaneku autoriõiguse reformimiseks, millist on kirjutanud Rick Falkvinge ja Christian Engström raamatus "The Case for Copyright Reform". Pakutavad lahendused näevad ette muudatusi autoriõiguseid puudutavates seadustes, mis muudaks intellektuaalomandi ärilisel otstarbel kasutamise tingimusi ning kaotaks mittetulunduslikus kasutuses kõik piirangud. Raamatus on ettepanek esitatud kokkuvõtvalt kuue olulise punktina: Jätta alles autori moraalsed õigused olla ainsana tunnustatud konkreetse omandi autorina Lubada vaba mittetulunduslik jagamine Piirata kaubanduslikku autoriõiguste kaitset 20 aastani praeguse autori eluaja + 70 aasta pikkuse perioodi asemel Tööde autoriõiguse säilimiseks nõuda selle registreerimist peale 5 aastat Lubada heli ja audiovisuaalse sisu taaskasutamiseks kindlad õigused ja piirangud Keelata digitaalõiguste haldamine (DRM), mis piirab kodaniku õiguseid omatud sisu kopeerimisel ja kasutami...

Virginia Shea on oma raamatus "Netiquette" sõnastanud 10 mängureeglit edukaks võrgusuhtluseks, mis on täiesti kehtivad ka tänapäeval ning nendest kinni pidades on oht "ämbrisse astuda" tunduvalt väiksem. Neid reegleid võiks teistest lugupidav inimene järgida igas võrgusuhtluse situatsioonis, kuid teatud olukordades võib mõni reegel teistest olulisemgi olla. Kuigi ma isiklikult ei ole sotsiaalmeedias väga aktiivne, võin kinnitada, et sihtotstarbelised Facebooki grupid on väga kasulik vahend vajaliku info leidmiseks ja jagamiseks. Näiteks on olemas grupid erinevate kaupade müüjatele ja ostjatele või ühiste huvidega inimestele, kes tegutsevad sama eesmärgi nimel. Selliste gruppide hästi toimimiseks on netiketi järgimine möödapääsmatu ning rikkujad tuleb vestlusest kõrvaldada. Näiteks on minu kodukohas loodud naabruskonna elanikke ühendav Facebooki grupp, kus jagatakse infot piirkonnas toimuva kohta, arutatakse päevakohastel teemadel ning jagatakse erinevaid teateid. Se...

Eesti infoühiskonna arengukavas kirjeldatud 2020. aasta visioon on seadnud käesolevaks aastaks eesmärgid, mis on ka tänasel päeval kahtlemata olulised ning aktuaalsed, kuid mis on realiseerumise koha pealt kirjeldatud osaliselt liiga optimistlikult. Sellele vaatamata võib väita, et areng paikapandud visiooni suunas on selgelt toimunud ning enamik kavas mainitud punkte on teostunud vähemalt osaliselt.   Kõik enim kasutatavad teenused , nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad . Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad k õikjal ja kõigile . Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad. (väljavõte Eesti infoühiskonna arengukavast)   Näiteks võib öelda, et enim kasutatavad teenused on tõepoolest muutnud üsnagi hõlpsalt kättesaadavaks kõigile inimestele, hoolimata nende asukohast. Saadaval on aina rohkem mugavaid ja turvalisi teenuseid...

Sellest ajast, kui veebis Wiki-süsteemid laialt levima hakkasid, on info leidmine muutunud lihtsamaks. Interneti wikid, millest suurim Wikipedia, pakuvad tõhusat alternatiivi traditsioonilistele paberkandjal entsüklopeediatele ja muudele teatmeteostele. Küll aga leidub sellisel lahendusel ka kitsaskohti, näiteks võib kannatada suure autorite hulga tõttu sisu kvaliteet. Wikipedia on veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida pidevalt täiendavad vabatahtlikud autorid. See on saadaval rohkem kui 300 keeles, millest suurim on ingliskeelne versioon ligikaudu 6 miljoni artikliga. Eestikeelses variandis (Vikipeedias) on artikleid üle 200 tuhande. Sellise mahu juures ei leidu ühtegi konkurentsivõimelist entsüklopeedilist väljaannet, mis oma sisu põhjalikkuse ja laiahaardelisuse poolest võiks Wikipediaga sarnaneda. Seda võib pidada üheks oluliseks wikide eeliseks - internetis ruumi jätkub. Sellised mõõtmed on aga saavutatud just seetõttu, et igal soovijal on võimalik vastavalt oma äranägemise...

Minitel   Kui CERN-is väljatöötatud World Wide Web jõudis laiema avalikkuse ette alles 1991. aastal, siis Prantsusmaal oli sarnaseid võimalusi pakkuv teenus ja tehnoloogia juba olemas. Minitel tuli kasutusele 1982. aastal ning juba üsna alguses võimaldas see muuhulgas teha võrgu teel oste, kontrollida pangakonto jääki, osta lennuki- ja rongipileteid, saata e-kirju, lugeda uudiseid, otsida telefoninumbreid jms. Miniteli teenustele pääses ligi terminalidest, mis koosnesid klaviatuurist ja ühevärvilisest ekraanist, millele kuvati modemi abil telefonivõrgu kaudu saadud info. Tegemist oli algusest peale küllaltki eduka lahendusega -  1982. aastal alustati nelja tuhande terminaliga, siis 1980. aastate lõpuks oli neid juba üle viie miljoni. Üheks edu põhjuseks oli nimelt see, et teenusepakkujaks oli Prantsusmaa riiklik telekomiettevõte ning tänu riiklikule toele jõudis teenus suure hulga inimesteni, kusjuures klientidel oli võimalik endale isiklik Miniteli terminal saada ning saadava...

  Apple Newton Kui Apple 1990-ndate aastate alguses Newtoni arendama hakati, oli selle näol tegemist üsnagi revolutsioonilise ideega. Plaani järgi pidi olema Newton midagi sarnast (kuid loomulikult palju algelisemat) tänapäevaste nutitelefonide ja tahvelarvutitega - see pidi asendama märkmikut, hoiustama kontakte ja kalendrit ning saatma faksi, kuid samal ajal olema piisavalt väike, et seda saaks mugavalt käes hoida või taskusse mahutada. Sellest tulenevalt nimetatakse seda "pihuarvutiks" (ing k PDA - personal digital assistant). Sellega tuli kaasa pliiats, millega puutetundlikule ekraanile kirjutada ning Newton pidi käekirjast aru saama ja sisestatud teksti digitaliseerima. Paraku peale müügile tulekut 1993. aastal selgus, et selle 700 dollarise ('93 aasta rahas) seadme murranguline käekirja tuvastamise funktsioon ei toiminud nii nagu loodetud. Müüginumbrid jäid oodatust palju väiksemaks ning tootmine lõpetati. https://www.wired.com/2013/08/remembering-the-apple-...