ITSPEA kursus

 Kuigi andmeturve puudutab tänapäeval igaühte, siis turvariske võib ette tulla väga erisuguseid ning erinevatel tasanditel. Oma arvutisse tõmmatud pahavara või pettuse ohvriks langemine toob kaasa üldjuhul vaid isikliku kahju, kui aga tegemist on viirusega, siis võib see ka järgmiseid arvutikasutajaid ohustada. Küberruumis varitsevad ohud võivad olla ka mastaapsemad ning hoopis (välis-)poliitilise taustaga. Nimelt on traditsioonilised sõjapidamisviisid nagu positsioonisõda, manööversõda asendunud uut liiki strateegiaga - hübriidsõjaga. Hübriidsõda hõlmab enda all erinevaid taktikaid, sh lisaks konventsionaalsetele elementidele ka infosõda, PSYOPS, psühholoogiline sõda, teabeoperatsioonid jms. Sellise sõjategevuse tunnused on näiteks majandustegevuse kaudu mõjutamine, propaganda, arusaamade ja info moonutamine, psühholoogiline mõjutamine ning tänapäeval kuulub siia juurde tihti ka kübersõda. Kübersõda tähendab eelkõige, et rünnak toimub just küberruumis. Kübersõja käigus võidakse i...

 Erinevat sorti puudega inimeste jaoks võib olla sobiva teda abistava lahenduse leidmine keeruline. Nägemispuude puhul on tüüpiliseks lahenduseks informatsiooni vahendamine kasutades mõne teise meele abil (nt kõnesünteesaator või punktkiri nägemispuude korral) või informatsiooni vähesema pingutusega kättesaadavaks tegemine (ekraanisuurendus). Liikumispuuete korral aga ühest lahendust ei leidu ja tugivahendi vajadus sõltub täpselt konkreetsest probleemist (millised kehaosad on kasutatavad ja kuidas). Liikumis- ja koordinatsioonipuuete puhul võib üsna innovaatiliseks pidada liikumise tuvastamist, nagu  TrackerPro 2 seade, mis tuvastab pea asendit ja võimaldab liigutada kursorit ekraanil piksli täpsusega ilma traditsioonilist hiirt kasutamata. Seega piisab ainult pea liigutamisest ja kui kasutada ekraaniklaviatuuri, siis toimub arvuti kasutamine ilma käte abita. TrackerPro 2 on umbes 1000 eurose hinna eest saadaval universaalseks kasutamiseks - see on kompaktne seade, mida on võ...

 Jakob Nielsen on sõnastanud kasutatavuse hindamiseks selle viis peamist komponenti interneti ja veebi kontekstis: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, veakindlus ja rahulolu. Igal teenusel, programmil ja veebilehel võib olla häid ja halbu külgi: näiteks võib millegi kasutamine algul olla keeruline, kuid kui see selgeks saada, on võimalik sellega efektiivselt tulemusi saavutada. Kehvavõitu kasutatavust illustreerib minu arvates Eesti riigi infoportaal aadressil eesti.ee. Nimelt võib seda pidada üldiselt viletsaks kõikide nimetatud komponentide osas. Kuigi kesise kasutatavusega veebilehti leidub internetiavarustes palju, arvan et siinkohal on tegemist olulisi ja vastutusrikkaid funktsioone täitva ametliku veebikeskkonnaga, mille praegune lahendus on ebatäielik ja mille parendamisele ei panda piisavalt rõhku. Kuigi portaali esileht paistab lihtne ja kasutajasõbralik, on sealt paljud olulised asjad puudu ja nende otsimine ei pruugi anda tulemust. Mõne aasta eest läks portaal üle uuele ku...

 Tarkvara arendusmudelite seas on tänapäeval selgelt esile tõusnud mõned paindlikumad mudelid, mida peetakse traditsioonilistest (nt kosemudel) efektiivsemaks ning paljud arendajad on oma projektide puhul selle trendiga kaasa läinud. Rahvusvahelisi rahaülekandeid pakkuv eestlaste loodud teenus Transferwise, millel on praeguseks ülemaailmselt suur hulk kliente on sellest lähtuvalt välja töötanud oma arendusmudeli, võttes arvesse ka suurt arendajate meeskonda. Transferwise'i arendusmudel on huvitav just selle poolest, et suur meeskond on jaotatud paljudeks väiksemateks alammeeskondadeks, kes üksteisest peaaegu sõltumatult ja iseseisvalt töötavad. Selline mudel sarnaneb enamjaolt RAD ehk kiirarenduse mudeliga, mida iseloomustab eri osade paralleelne arendustöö ja kiirus. Sellise mudeli kasutamise teeb võimalikuks asjaolu, et projekti saab tükkideks jagada ning kindla rollijaotusega alammeeskonnad saavad iseseisvalt töötada. Loomulikult nõuab see kogenud ning koostöövõimelist meeskonda...

   Eric Steven Raymond annab oma artiklis "How To Become A Hacker" hea ülevaate sellest, kes on tegelikult häkkerid, mida nad teevad ja kuidas ise häkkeriks saada. Lugejale, kes selle pealtnäha mõistatusliku häkkeritemaailmaga kursis pole, võib selline artikkel esialgu isegi ootamatu või üllatuslikuna tunduda, sest nö häkkerikultuuri taust on tegelikult üsnagi põhjalik ja siin selgelt dokumenteeritud ning sellel on ka oma ajalugu ehk kirjutatu pole tekkinud lihtsalt "tühjast kohast". Artikli alguses on kohe selgeks tehtud häkkeri korrektne tähendus ja tema erinevus "kräkkerist". See on siin ka sisuliselt väga oluline mõte, sest teades, mida autor on häkkeri all mõelnud, jõuab ka sisu lugejale kohale. Paraku kajastab tänapäeva meedia häkkereid vales võtmes ning tihti seostatakse neid just kuritegevusega (eriti, kui juttu on tarkvarast). Häkkeri õige tähendus on seetõttu aga laiema avalikkuse eest varju jäänud ning teadmata, kes tegelikult on häkkerid, võib ...

 IT valdkonna juhtimisstiilidele vastavaid rolle on erinevaid ning juhi rollid võivad tõenäoliselt sõltuda ka ettevõtte enda olemusest, eesmärkidest ja meeskonnast. Siin kirjeldan IT-juhte kahes rollis: mentor ja arengumootor.  Mentoriks võib pidada opsüsteemi Linux autorit Linus Torvaldsi, kes on oma saavutustega silma paistnud kogu IT valdkonnas. Tema mentorlik suhtumine peegeldub muuhulgas ka väljaütlemistes ja seisukohtades. Torvaldsil on oma nägemus sellest, milline on hea operatsioonisüsteem, mis suudaks suuremate tegijatega konkureerida ning on oluline, et ta pooldab tarkvara puhul vabadust. Linust on peetud erinevate meediaväljaannete andmetel ülemaailmselt mõjuvõimsaks inimeseks ning IT-maailmas on paljudele tuntud ka Linuse seadus. Ta on muuhulgas ka versioonihaldussüsteemi Git looja, sest ta olevat pidanud olemasolevaid lahendusi mitte piisavalt heaks ning otsustas esialgu vaid enda tarbeks teha uue ja parema. Steve Jobs, kelle nime on kuulnud ka kõige IT-kaugemad i...

 Ootused IT valdkonna professionaalile on ajas muutunud ning ka Eestis ei piisa üksnes tehnilistest kutseoskustest, et professionaalina turul konkurentsivõimeline olla. Tänapäeval oodatakse aina enam paindlikku mõtlemist, mitmekülgsust, head suhtlemisoskust ja laiahaardelisemat teadmistepagasit, mis mõne aastakümne eest ei olnud IT-inimeste seas nii olulisel kohal kui täna. Oluline on, et oma tehnilised teadmised suudetaks tuua lõpptulemusena kliendini. Iga Eestis töötav IT-proff peaks oskama väga heal tasemel ka inglise keelt, kuid kasuks tulevad kindlasti ka muud võõrkeeled. IT inimese töös on muutunud väga oluliseks suhtlemine: ta peab olema viisakas, oskama piisaval määral oma ideid esitleda ning teisi õpetada, ta peab olema suhtlejana sujuv ja väljendama ennast arusaadavalt, vältides erialasõnade liigset kasutamist. Kuna IT-inimestele on kohati üsna loomulik ja möödapääsmatu inglise keele kasutamine oma töös, siis minu arvates on oluline, et ta suudaks oma ideid, plaane, teenu...

 Avavarale levitamisel võib sõltuvalt litsentsist kehtida nõue tuletatud loomingu edastamiseks samade tingimuste alusel (Copyleft), mille puhul jäävad kehtima algsed tingimused. Seega on tegemist avavara piiranguga, mis lubab sisu muuta, reprodutseerida ja muudetud kujul levitada ainult juhul, kui kehtima jääb algne litsents, mis kandub edasi. Avavara litsents võib olla täiesti puuduva edasikandumisklausliga, ehk põhimõtteliselt avatud piiranguteta levitamisele. Sellise litsentsi puhul on loodud parimad tingimused loomingulise sisu kasutajatepoolseks edasiarendamiseks. Kuna algseid tingimusi ei pea säilitama, siis loob see võimaluse loomingu ümbertöötamiseks ning sellest võib välja arendada kasvõi täiesti uue toote ning seda turustada. Avalikkusele võimaldatud vabadused ei pruugi aga kuigi suurt tuntust tuua esialgsele autorile. Üks copylefti-vaba litsents on näiteks Apache, mida kasutavad muuhulgas paljud tarkvara raamistikud (framework) ja programmeerimiskeskkonnad. Näiteks Intel...

  Rootsi Piraadipartei (Piratpartiet) on teinud Euroopa Parlamendile ettepaneku autoriõiguse reformimiseks, millist on kirjutanud Rick Falkvinge ja Christian Engström raamatus "The Case for Copyright Reform". Pakutavad lahendused näevad ette muudatusi autoriõiguseid puudutavates seadustes, mis muudaks intellektuaalomandi ärilisel otstarbel kasutamise tingimusi ning kaotaks mittetulunduslikus kasutuses kõik piirangud. Raamatus on ettepanek esitatud kokkuvõtvalt kuue olulise punktina: Jätta alles autori moraalsed õigused olla ainsana tunnustatud konkreetse omandi autorina Lubada vaba mittetulunduslik jagamine Piirata kaubanduslikku autoriõiguste kaitset 20 aastani praeguse autori eluaja + 70 aasta pikkuse perioodi asemel Tööde autoriõiguse säilimiseks nõuda selle registreerimist peale 5 aastat Lubada heli ja audiovisuaalse sisu taaskasutamiseks kindlad õigused ja piirangud Keelata digitaalõiguste haldamine (DRM), mis piirab kodaniku õiguseid omatud sisu kopeerimisel ja kasutami...

Virginia Shea on oma raamatus "Netiquette" sõnastanud 10 mängureeglit edukaks võrgusuhtluseks, mis on täiesti kehtivad ka tänapäeval ning nendest kinni pidades on oht "ämbrisse astuda" tunduvalt väiksem. Neid reegleid võiks teistest lugupidav inimene järgida igas võrgusuhtluse situatsioonis, kuid teatud olukordades võib mõni reegel teistest olulisemgi olla. Kuigi ma isiklikult ei ole sotsiaalmeedias väga aktiivne, võin kinnitada, et sihtotstarbelised Facebooki grupid on väga kasulik vahend vajaliku info leidmiseks ja jagamiseks. Näiteks on olemas grupid erinevate kaupade müüjatele ja ostjatele või ühiste huvidega inimestele, kes tegutsevad sama eesmärgi nimel. Selliste gruppide hästi toimimiseks on netiketi järgimine möödapääsmatu ning rikkujad tuleb vestlusest kõrvaldada. Näiteks on minu kodukohas loodud naabruskonna elanikke ühendav Facebooki grupp, kus jagatakse infot piirkonnas toimuva kohta, arutatakse päevakohastel teemadel ning jagatakse erinevaid teateid. Se...

Eesti infoühiskonna arengukavas kirjeldatud 2020. aasta visioon on seadnud käesolevaks aastaks eesmärgid, mis on ka tänasel päeval kahtlemata olulised ning aktuaalsed, kuid mis on realiseerumise koha pealt kirjeldatud osaliselt liiga optimistlikult. Sellele vaatamata võib väita, et areng paikapandud visiooni suunas on selgelt toimunud ning enamik kavas mainitud punkte on teostunud vähemalt osaliselt.   Kõik enim kasutatavad teenused , nii avaliku kui ka erasektori pakutavad, on lihtsad ja mugavad . Need on kergesti leitavad ja tellitavad, hästi ja tõhusalt osutatud. Sellised teenused on Eestis kättesaadavad k õikjal ja kõigile . Tagatud on, et inimesel oleksid alati andmed „kaasas“ ehk kõigis seadmetes turvaliselt kasutatavad. (väljavõte Eesti infoühiskonna arengukavast)   Näiteks võib öelda, et enim kasutatavad teenused on tõepoolest muutnud üsnagi hõlpsalt kättesaadavaks kõigile inimestele, hoolimata nende asukohast. Saadaval on aina rohkem mugavaid ja turvalisi teenuseid...

Sellest ajast, kui veebis Wiki-süsteemid laialt levima hakkasid, on info leidmine muutunud lihtsamaks. Interneti wikid, millest suurim Wikipedia, pakuvad tõhusat alternatiivi traditsioonilistele paberkandjal entsüklopeediatele ja muudele teatmeteostele. Küll aga leidub sellisel lahendusel ka kitsaskohti, näiteks võib kannatada suure autorite hulga tõttu sisu kvaliteet. Wikipedia on veebipõhine vaba sisuga entsüklopeedia, mida pidevalt täiendavad vabatahtlikud autorid. See on saadaval rohkem kui 300 keeles, millest suurim on ingliskeelne versioon ligikaudu 6 miljoni artikliga. Eestikeelses variandis (Vikipeedias) on artikleid üle 200 tuhande. Sellise mahu juures ei leidu ühtegi konkurentsivõimelist entsüklopeedilist väljaannet, mis oma sisu põhjalikkuse ja laiahaardelisuse poolest võiks Wikipediaga sarnaneda. Seda võib pidada üheks oluliseks wikide eeliseks - internetis ruumi jätkub. Sellised mõõtmed on aga saavutatud just seetõttu, et igal soovijal on võimalik vastavalt oma äranägemise...

Minitel   Kui CERN-is väljatöötatud World Wide Web jõudis laiema avalikkuse ette alles 1991. aastal, siis Prantsusmaal oli sarnaseid võimalusi pakkuv teenus ja tehnoloogia juba olemas. Minitel tuli kasutusele 1982. aastal ning juba üsna alguses võimaldas see muuhulgas teha võrgu teel oste, kontrollida pangakonto jääki, osta lennuki- ja rongipileteid, saata e-kirju, lugeda uudiseid, otsida telefoninumbreid jms. Miniteli teenustele pääses ligi terminalidest, mis koosnesid klaviatuurist ja ühevärvilisest ekraanist, millele kuvati modemi abil telefonivõrgu kaudu saadud info. Tegemist oli algusest peale küllaltki eduka lahendusega -  1982. aastal alustati nelja tuhande terminaliga, siis 1980. aastate lõpuks oli neid juba üle viie miljoni. Üheks edu põhjuseks oli nimelt see, et teenusepakkujaks oli Prantsusmaa riiklik telekomiettevõte ning tänu riiklikule toele jõudis teenus suure hulga inimesteni, kusjuures klientidel oli võimalik endale isiklik Miniteli terminal saada ning saadava...

  Apple Newton Kui Apple 1990-ndate aastate alguses Newtoni arendama hakati, oli selle näol tegemist üsnagi revolutsioonilise ideega. Plaani järgi pidi olema Newton midagi sarnast (kuid loomulikult palju algelisemat) tänapäevaste nutitelefonide ja tahvelarvutitega - see pidi asendama märkmikut, hoiustama kontakte ja kalendrit ning saatma faksi, kuid samal ajal olema piisavalt väike, et seda saaks mugavalt käes hoida või taskusse mahutada. Sellest tulenevalt nimetatakse seda "pihuarvutiks" (ing k PDA - personal digital assistant). Sellega tuli kaasa pliiats, millega puutetundlikule ekraanile kirjutada ning Newton pidi käekirjast aru saama ja sisestatud teksti digitaliseerima. Paraku peale müügile tulekut 1993. aastal selgus, et selle 700 dollarise ('93 aasta rahas) seadme murranguline käekirja tuvastamise funktsioon ei toiminud nii nagu loodetud. Müüginumbrid jäid oodatust palju väiksemaks ning tootmine lõpetati. https://www.wired.com/2013/08/remembering-the-apple-...